Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
SVS-L OÜ Koolituskeskus
Reg. nr: 10107667
Juriidiline aadress: Linda 3, Jõhvi EE 41535
Tegevusaadress: Metsapargi 16, Kohtla-Järve EE 30324
telefon: 335 0756
E-mail: assvslpetrov@gmail.com
2. Õppekava nimetus:
Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
3. Õppekavarühm
(Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):
„Võõrkeeled ja –kultuurid“, „Eesti keel võõrkeelena“.
4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
500 tundi: millest 250 on kontaktõpet (100 füüsilises õppekeskkonnas ja 150 tundi praktilist tööd füüsilises õppekeskkonnas) ja 250 tundi iseseisvat tööd
Iseseisev töö (kui on):
Jooksvad tööd iseseisvaks täitmiseks.
5. Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
1)Kerge „Vilunud keelekasutaja. C1- taseme eesti keele oskus“
6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Isikud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist
On vajalik isiku õppimise sooviavaldus või tööandja suunamiskiri.
Õppe alustamise tingimused
Koolitustele eelneb koolitatavate keeleoskustaseme hindamine testi abil või soovituslik on eelnev B2-taseme eksami sooritamine
7. Õppe eesmärk:
Keeleõppe eesmärk on arendada õppija keeleoskust, et õppija tuleb toime iseseisva suhtlemisega ühiskonnas ning suudab konkureerida tööjõuturul.
Õppija omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlustunnet eesti keele õppimise tulemusena suhtlemise vallas. Ette valmistatud eesti keele C1 tasemeeksamiks.
Keeleoskuse C1-taset vajab inimene, kes soovib elada Eesti ühiskonna tegusa liikmena, nautida kultuuriväärtusi, saada mitmel moel osa eesti mitmekesisest vaimuelust või vahendada seda muu kultuuri kontekstis jms.
8. Õpiväljundid:
Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust.
Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata.
Oskab keerukal teemal esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab siduda allteemasid, arendada seisukohti ja lõpetada sobiva kokkuvõttega, sõnastada probleemi, seda kirjeldada ja lahendusi pakkuda.
Saab eestikeelses töökeskkonnas hakkama kolleegi, spetsialisti ja juhina suhtlemisega.
Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes.
9. ÕPPE SISU
Avalik elu
Kodu ja elukeskkond.
Kodukoha lugu.
Eluase ja kinnisvara.
Inimese loomus ja kordumatus.
Inimene ja ühiskond, põlvede omavahelised seosed, väärtushinnangud, elulaad, vaated elule, inimestevaheline läbisaamine.
Erinevad inimesed ja rahvad ( keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid).
Inimeste õiguste ja kohustuste täitmine.
Sotsiaalgruppi kuulumine, oma huvide kaitsmine.
Omavalitsuse, organisatsiooni, asutuse huvide esitamine, probleemide tõstmine ja nende lahendamine.
Enesekehtestamine.
Haridus ja töö
Peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine.
Viisakusreeglid, käitumisnormid,väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak.
Riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused.
Koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid.
Edasiõppimine ja kutsevalik. Elukestev õpe.
Välismaal õppimise võimalused.
Tööelu: elukutsevaliku võimalused ja karjääri planeerimine, teadlik eneseteostus, tööotsimine, tööleping, töötaja ning tööandja õigused ja vastutus.
Töö kui toimetuleku allikas; raha teenimise võimalused.
Vastutustundlik suhtumine oma töösse, motiveeritud töötaja.
Puuetega inimeste töö, uusimmigrandid. Tööpuudus.
Tööasjade ajamine, informatsiooni hankimine ja valdamine.
Keskkond ja tehnoloogia
Keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad.
Tasakaal inimese ja looduse vahel.
Kliima ja kliimamuutused.
Keskkonna jätkusuutlik areng.
Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
Elukeskkond: elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad,soodustused puuetega inimestele), kohus ja uurimisorganid, õigusabi.
Sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid.
Tervislik toitumine. Pikaealisuse tegurid.
Uued võimalused tervise taastamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Liiklusalane teadlikkus kliendi ja/või liiklejana.
Tehnoloogia: teaduseja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus.
Eesti ja maailm
Omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse.
Rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; mitmekultuuriline ühiskond, rahvuslik identiteet, kultuuritraditsioonid .
Eesti ajaloost, saatused ja elulood.
Maailmakuulsad eestlased (Arvo Pärt, Paul, Keres, Lennart Meri, Jaan Kross jne).
Kirik ja usuelu Eestis.
Vaidluste tekkimine, osapoolte huvide arvestamine ja nende lahendamine.
Positiivse mulje loomine.
Eesti keele grammatika
Kuna C1 taseme keelekasutaja valdab põhimõtteliselt mitmesuguseid keelevahendeid ning väljendab ennast üsna kindlalt, vabalt, selgelt ja spontaanselt nii ametlikus kui ka vabas registris, siis vajaduse korral tuleb käsitleda grammatika juhiseid konkreetse keelesituatsiooni puhul.
10. Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi õpet ja ümberõpet täiskasvanutele: eraisikutele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele, haridus- ja meditsiinitöötajatele ja töötutele.
Oma tegevust alustas koolituskeskus 1996. aastal. Koolitust viiakse läbi 24 erialal. Mitmetel erialadel viiakse läbi teadmiste ja oskuste autoriseeritud sertifitseerimist, mis on aktsepteeritav ka Euroopa Liidu riikides.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi koolitusi Ida-Virumaa suuremates linnades: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas.
Õppehoones on kümme kaasaegselt sisustatud õppeklassi ja kolm arvutiklassi. Kõik õppeklassid on komplekteeritud toolide ja laudadega vähemalt 15 osalejale. Klassiruumid on varustatud tahvli ja grafoprojektoriga, olemas on teler ja kaamera. Õppeklassides on võimalik kasutada grafo- ja multiprojektorit, audio-ja videotehnikat ja interneti võimalus.
Kooliruumides on kaasaegsed, ohutud, avamist ja tuulutamist võimaldavad aknad. Lisaks on tagatud optimaalne loomulik valgustus. Õpperuumid on ohutud ja vastavuses mõõtmete, sisustuse ja tingimuste osas õpperuumis läbiviidava tegevuste jaoks. Igal korrusel on kaks tualettruumi. Õppehoones on võimalus kasutada õppepauside ajal söögituba üldpinnaga 65m². Söögitoa vahetus läheduses on pesemisruum, kus on enne sööki võimalik pesta ja kuivatada käsi.
Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
11. Õppemeetodid:
Õppegruppides luuakse positiivne, motiveeriv ja usalduslik õpikeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Õppijatel on võimalus vabalt ideid ja arvamusi avaldada, keeletundides on sõbralik õhkkond, kus kõigi õpistiilidega arvestatakse. Kursusel kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe meetodeid. Keeleõppimist nähakse toreda mänguna, kus positiivne tagasiside saadakse kohe.
Aktiivõppe meetodid aitavad õppuritel aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Kasutatakse palju rolli-, suhtlus-, sõnavara-, mälu-, arvamus- ja fantaasiamänge, et taas luua tegelikus elus ettetulevaid situatsioone. Õppemetoodikat täpsustame vastavalt iga õpilase isikupärale, tema varasematele keele- ja kultuuriteadmistele ning kogemustele:
kõikidel õpilastel on võimalus arendada oma osaoskusi: kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskust;
koolitatavatel võimalus töötada kas iseseisvalt, paaris või terve rühmaga;
kõik koolitatavad saavad rääkida eesti keeles, vastata õpetaja küsimustele ja esitada oma küsimusi;
toimub sõnavara laiendamine diskussioonide ja reaalses elus ettetulevate situatsioonide kaudu;
meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (ajaleheartiklid, uudised, filmid).
12. Õppematerjalide loend:
Baasõpikud
Mare Kitsnik. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Kirjastus „Künnimees“. 2013
„Eesti keele C1-taseme eksam“ K.Juurvee
Õppematerjalid
Malle Pesti. Helve Ahi. „T nagu Tallinn“ TEA kirjastus. Tallinn 2011
Aino Siirak, Annelii Juhkama. "Süvenda ja täienda eesti keele oskust". Kirjastus Koolibri, 2013
http://www.eki.ee/dict/evs/
www.kultuuriklikk.ee
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=411&cmd=render&rep_frame=1 testimiskeskkond
http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksami
13. Nõuded kursuse lõpetamisel:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 200 kontakttunnis ja vähemalt viie (5) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele (vähemalt "rahuldav"), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.
HindamismeetodHindamiskriteeriumidKirjalik test hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemistendast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis
test hõlmab kõiki grammatilisi teemasid
KUULAMINE: mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse LUGEMINE: mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid
KIRJUTAMINE: oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejatSuuline vestlus hõlmab rääkimistväljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid;Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hindamisel arvestatakse:
· Omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
· Põhjendatust ja loogilisust;
· Iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
· Oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
· Vastuste õigust, vigade arvu ja liiki;
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90-100%. – 5 (väga hea)
Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitavaõppe aluseks olevatele taotlevatele õpitulemustele täielmääral või ületab neid. Õppija vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmne omandatu iseseisev rakendamine
75-89% - 4 (hea)
kui õppija suulineja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest
60-74% - 3 (rahuldav)
kui õppija oskuses on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajabjuhendamist ja suunamist
25-59% - 2(mitterahuldav)
kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0-24% - õppijal puuduvad nõutavad teadmised ja oskuses ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub
14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul,
kui õpitulemusi ei saavutatud - test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti – muidu väljastatakse Tõend kursuse lõppemise kohta;
kui õppija on osalenud vähem kui 80% õppetundidest, siis väljastatakse Tõend osavõtu kohta täienduskoolituse kursusest, mida väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule.
15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi haridus magistritasemel või pikaaegset eesti keele kui võõrkeele õpetamise kogemust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust õpetataval erialal täiskasvanute õpetamisel.
Nr.Koolitaja
nimiHaridusOmandatud erialaTöökogemus täiskasvanute eesti keele koolitajana1.Jelena OhakasKõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikoolvene kooli eesti keele õpetajaalates 1988. aastatst2.Virve AdamsonKõrgharidus
Tartu Ülikooli Avatud Ülikooleesti keel teise keelena õpetajaalates 2002. aastatst3.Merike ReiljanKõrgharidus
Tartu Ülikool,eesti keel teise keelenaalates 2000. aastatst4.Olga KäärmannKõrgharidus
Tartu Ülikooli Narva Kolledžhumanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis- magistrikraadalates 2009. aastatst5.Kersti KuslapKõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikool ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžeesti keel teise keelenaalates 2009. aastatst
16. Õppekava kinnitamise aeg:
31.03.2016
